Autor: Äripäev • 24. aprill 2019

Memorandumi allkirjastamisega toetavad joogitööstuse esindajad pandipakendisüsteemi kasutuselevõttu Lätis nii rahaliselt kui ka tagades selle ülalpidamise põhiprintsiibid – tsentraliseeritud süsteem, mittetulunduspõhimõte (kasum investeeritakse pandipakendisüsteemi kestlikku arengusse) ning tiheda koostöö säilitamine joogitootjate ja jaemüüjate vahel.

Läti Toiduaineettevõtete Föderatsiooni nõukogu esinaine Ināra Šure rõhutas oma kõnes: „Seni on pandipakendi tagastamise süsteem ainuke meetod, millega on suudetud saavutada Euroopa Liidu seatud jäätmete kogumise ja taaskasutuselevõtu eesmärgid. Võrreldes alternatiivsete ettepanekutega on pandipakendisüsteemi eelis rahaline stiimul tarbijatele.“

Šure lisas, et vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega võtab joogitööstus ülesandeks hakata tegema koostööd jaemüüjate ja valdkonna otsuseid langetavate isikutega, et kehtestada kõige tõhusam ja sõltumatum joogipakendihoiuste süsteem.

Pandipakendisüsteem toimib juba edukalt Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Islandil, Hollandis ja Saksamaal (samuti paljudes USA osariikides ning suuremas osas Austraaliast ja Kanadast) ning ka Eestis ja Leedus, saavutades jäätmete kogumise ja taaskasutamise ettenähtud sihtmärgid.

Äripäev kirjutas jaanuaris, et Eesti keskkonnaministeerium plaanib koos Läti keskkonnaministeeriumiga esitada koostööprojekti taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile, et hakata uurima kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise võimalusi. Ühine pandisüsteem on saanud varem ekspertidelt kriitikat.

Isamaa liikmest keskkonnaminister Siim Kiisler käis möödunud suvel välja idee teha Lätiga ühine pandisüsteem. Ennekõike oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piirikaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb Eesti praegu ära sisuliselt tasuta. Ehk teisisõnu – aktsiisiraha jääb Lätti, prügi ja rohkem tööd Eestile.